Posts

Concordid Tenerifel

Image
Liinilendudel Kanaari saartele on Concordi kasutatud täpselt üks kord. See juhtus 16. augustil 1990, kui Air France Pariisist Tenerifele suunduva lennu sadakond pahaaimamatut reisijat (peamiselt tenerifenod) bussiga ootuspärase Boeingu asemel Concorde tiiva alla sõidutati ja paluti lahkelt pardale tõusta. Caja Canariase nimeline pank tegi üritusturundusliku sammu ning otsustas sellisel käratekitaval viisil maailmale teada anda, et mingis pangahoones avati postkontor ja et nad on üldse üks äge pank. Ka õhtuse reisiga Tenerifelt Pariisi suundujatel vedas, aga nemad teadsid sellist süllekukkunud lotovõitu muidugi oodata, sest sellest pasundasid juba kõik raadiod ja televisioonid, mis ju oligi kogu selle värgi mõte. Aga üheksakümnendatel olid Concordid Tenerifel vaat et iganädalased külalised. Et tellitud lennukeid välja ei ostetud (kütusehinnad ja maapealsete elanike müravastased protestid), seisis Concorde jõude ning neid pakuti reisifirmadele charterite korraldamiseks, millest viimased…

Päikesepits ehk Tenerife pits.

Image
Kui mu mälu mind alt ei vea, siis olen ma vähemasti ühe, aga tegelikult vist koguni mitu ristpiste tehnikas pilti valmis higistanud. Juteriidele ning käsitööõpetaja tungival pealekäimisel. Mis ei tee minust küll asjatundjat niplis-, sõlm- ja misiganes pitside maailmas, aga vähemasti on see piinarikas episood süstinud minusse tarviliku koguse austust koos mõistmisega, et lisaks ilumeelele võiks vähemasti alguses ehk töö kallale asudes närvid puhanud olla. 
Päikesepitsi valmistamise peensustega ma teid siin vaevama ei hakka (kuigi ma ise olen juba suht kursis), vaid keskendun sellele, miks enamus maailmast – iseäranis Ladina-Ameerika - seda näputööd Tenerife pitsiks kutsub. Selles on süüdi mehed, täpsemalt jesuiitidest mungad, kes väidetavalt just Tenerifel XVI sajandil altari- ja muid pitse vorpides tegid ratsi ja hakkasid radiaalseid diagonaalniite spetsiaalse, 12 - 24 naelaga raami külge kinnitama, kuhu siis juba südamiku ja sealt edasi põimimine oli naljamäng võrreldes varasemaga, ku…

Metsatulekahjud Tenerifel

Image
Esimene pilt on minu üks lemmikumaid fotosid üleüldse ja endamisi olen ma talle pannud pealkirjaks „Looduse triumf lolluse üle.“ See klõps on tehtud vähem kui aasta peale 2007 aasta ränki metsatulekahjusid männitüvest, millest oli jäänud vaid mustav sammas. 10+ aastat hiljem peab juba tähelepanelikumalt vaatama, et eristada (tihtigi korduvalt) põlenud kanaari männikuid purgatooriumist pääsenuist – loodus on kõikvõimas. Kanaari männi puit on erakordselt tihe, seejuures veel aastaringi vett täis ning vulkaani otsas kasvades omandatud võime ajada tüvevõsusid (eelnenud aastatuhandetel olid põlengud vältimatud tänu aeg-ajalt välja purtsatavale laavale) teeb temast väga sitke selli, keda hariliku põlengu käigus jala pealt juba maha ei põleta. Muide, vahel tuleb seda ette, et meid saaretuuril veinide degusteerimiseks kupatatakse veinimuuseumist üle platsi ühte XVII sajandist pärit ja markiile kuulunud elamusse, kus siseõuel ehk patios ootas vaguralt ühel siseakna aknalaual (kanaari kombe koh…

Tenerife mereröövel Amaro Pargo

Image
La Laguna Santo Domingo kirikusse sisenedes jääb kohe peauksest paremale hauakambrit kattev plaat, mida ehib katoliku pühakodades pehmelt öeldes harvaesinev rist – see moodustub inimese sääreluudest ja selle keskel pilgutab silma pealuu - nagu me neid piraadilaevade masti tõmmatud Jolly Rogeritel ikka näinud oleme. Selles krüptis puhkab Tenerife kuulsaim korsaar Amaro Pargo ehk Amaro Rodríguez-Felipe y Tejera Machado. Nagu paljud ametikaaslased enne ja pärast teda, võttis ta kuningalt, kelleks sel ajal ehk aastal 1719 oli Felipe V spetsiaalse kinnituskirja ehk „Patente de corso“ ning sestsaadik kaaperdas laevu juba jumala ning monarhi armust (ja kahtlemata ka tema hüvanguks). Ta tegi seda hästi, sest 1724 sai temast hidalgo ehk aadlik. Kui veniv jumala arm tol ajal oli ning kui avarad tema käskude tõlgendamise võimalused, nähtub sellestki, et Amarol oli vagast nunnast hingehoidja Mary of Jesus de León y Delgado, kelle õnnistusel ta maailmameredel röövis ning hätta sattudes tuli Mary k…

Peterburi Iisaku katedraal ja Tenerife

Image
Suurim õigeusu katedraal maailmas on enamusele eestlastest vähemasti pildi järgi tuttav ja meie hõimuveljed on ta koguni 19. sajandist kõnekäänuks võtnud – „Kuin Iisakinkirkkoa rakentaminen“ tähendab ülemõistuse kaua aega võtvat toimingut. (Oleks soomlased väheke kannatlikumad olnud, võinuks Gaudi oma Sagrada Familiaga neile muidugi hoopis tuumakama võrdlusobjekti kätte anda, ehkki vastandina Piiterile pole Barcelona kunagi soomlastele pealinnaks olnud). Iisaku katedraali ehitati 40 aastat, toimus see Aleksander I korraldusel ja selleks ära kulunud ulmelised miljon kuldrubla (kuus tonni puhast kulda) võeti riigikassast. Ehitus toimus tsaari ihuinseneri Agustín de Betancourt y Molina kontrolli all, tema oli ka arhitekt Montferrandi Prantsusmaalt kohale kutsujaks ja olulisemad insenerimõtet ja läbiarvutamist vajavad sõlmed nagu näiteks kuplit kandvad malmsõrestikud on samuti Betancourti looming. 19. sajandi alguse tööstusrevolutsioon Venemaal on Betancourti näpu- ja jalajälgi tihedalt t…

Egiptuse nuhtlus ehk rändtirtsud Kanaari saartel

Image
Lapsepõlve suvedest Prangli saarel ma mäletan, et aeg-ajalt võttis vanaema teemaks sellise nähtuse nagu Egiptuse nuhtlus, reeglina ühenduses mõne toreda sündmusega - olgu siis vähem või rohkem õnnestunud isetehtud raketi üles saatmisega koduõuelt või vähe kaugemal toime pandud lihtlabase ja süütu pommikese katsetusega, nagu neid selles vanuses ja selles ajas ikka paratamatult ette tuli. Vanaema suhtus minu eksperimentidesse kahtlemata kitsarinnaliselt ja jumalakartliku ning piiblit lugeva inimesena oleks võinud pigem viidata hoopis Matteusele, sest mida muud see vanaonust maha jäänud ning voodi alla peidetud püssirohukast muud oli, kui stiilipuhas kiusatus ja keelatud vili on teadagi magus ja inimlaps liigväeti sellisele provokatsioonile vastu seisma. Kanaaridel paraku Egiptuse nuhtlusega mingeid nostalgilisi sidemeid ei ole ning kaheksandaga selles loetelus on põllumehed hädas olnud sama kaua, kui põlde haritud on ehk aastatuhandeid. Selleks nuhtluseks on kuumade õhuvooludega Kanaar…

Kanaari saared vanadel kaartidel

Image
„Täändap poiss, ega seal muud kunsti ei olegi, kui et paned õhtupoole minema ja kui Heraklese sammaste vahelt välja saad, siis hoiad lõunasse ja annad kolm ööd-päeva minna, aga passi peale, et kallast silmast ei lase enne, kui õhtukaares Centuria paistma hakkab.“ Nii või umbes nii võis vana foiniiklasest merekaru Hanno Meresõitja õhinas kollanokki õpetada, mismoodi purjetada saartele, mis siis veel Õnne Saarte ehk Fortunate Insule nime kandsid. Õhtupoole tähendab siin läänt, Heraklese sambad Gibraltarit ja Centuriat nimetame me tänapäeval Tenerifeks. Sest kaarti polnud tal noorele merekarule kaasa anda, kuigi Vahemerd kujutavad papüüruskaardid olid kartaagolastel küll juba olemas. Mõistagi olid need kõvasti proportsioonist väljas, sest meridiaanidest ja laiuskraadidest ei jagatud veel mütsigi ning nende asemel märgiti objektide omavahelisi kaugusi, peamiselt staadionites, aga meresõitjad neid reeglina objektiivselt määrata ei osanud.
Vanim tänaseni säilinud kaart on aastast 975 ning pä…