Posts

Showing posts with the label saaretuur

Metsatulekahjud Tenerifel

Image
Esimene pilt on minu üks lemmikumaid fotosid üleüldse ja endamisi olen ma talle pannud pealkirjaks „Looduse triumf lolluse üle.“ See klõps on tehtud vähem kui aasta peale 2007 aasta ränki metsatulekahjusid männitüvest, millest oli jäänud vaid mustav sammas. 10+ aastat hiljem peab juba tähelepanelikumalt vaatama, et eristada (tihtigi korduvalt) põlenud kanaari männikuid purgatooriumist pääsenuist – loodus on kõikvõimas. Kanaari männi puit on erakordselt tihe, seejuures veel aastaringi vett täis ning vulkaani otsas kasvades omandatud võime ajada tüvevõsusid (eelnenud aastatuhandetel olid põlengud vältimatud tänu aeg-ajalt välja purtsatavale laavale) teeb temast väga sitke selli, keda hariliku põlengu käigus jala pealt juba maha ei põleta. Muide, vahel tuleb seda ette, et meid saaretuuril veinide degusteerimiseks kupatatakse veinimuuseumist üle platsi ühte XVII sajandist pärit ja markiile kuulunud elamusse, kus siseõuel ehk patios ootas vaguralt ühel siseakna aknalaual (kanaari kombe koh…

Tenerife palmilehtedest kübarad

Image
Paar sajandit tagasi võis vabalt juhtuda, et kanaari peremees pahuralt mööda maja tuustib ja asjatult oma kaabut taga otsib, sest turule või põllule kiirustav emand on ähmispäi selle endale pähe vajutanud. Vildist vormitud kaabud ja kübarad olid nii meestel kui naistel siis veel üsna ühte vurhvi ja kuna naistel käis kübara alla veel rätik ka, siis tihtipeale ka ühte mõõtu. Pole siis ime, kui on veel kiire ka ja asjad. Selge vahe tuli sisse alles XIX sajandi alguses, kui Poolsaare sõja käigus peetud Baileni lahingus Napoleoni eest sõdinud konnaõgijad hirmsal kombel peksa said. Tuhandeid löödi maha, aga veel enam võeti vangi – kokku kuni 15 000 meest. Ülimalt täbaralt käis nende sõjavangide käsi, kes tillukesele Cabrera saarele saadeti - 9000 mehest jäi ellu alla kolme tuhande – ülejäänud surid lihtlabaselt nälga. Cabrera oli esimese vabariigi ajal Eestis kuum nimi, sest Johannes Maide ajas pühendunult küllalt utoopilist kartulivabariigile koloniaalvalduste rajamise asja ning see kaljun…

Kanaari tubakas ja sigarid

Image
Kõrvuti kõige kasulikuga nagu näiteks kartul, tomat ja mais, mis uuest maailmast edasi-tagasi rännete käigus Tenerife talunike põldudele jõudis, saabus millalgi 18.sajandi lõpus ka nuhtlus nimega tubakas. Kuni 19.sajandi keskpaigani erilisest tubaka kasvatamise buumist Kanaari saartel rääkida ei saa, kuid aastal 1852 vastu võetud Kanaari vabasadamate seadus andis kõva vungi sisse ka tubakatööstusele. Suurematele saartele nagu Tenerife, Gran Canaria ja La Palma ehitati tehase mõõtu käitised, aga ka kõigile väiksematele saartele tekkisid värkstoad, kus sigareid-sigarillosid rulliti. Kanaari tubakatööstuse hiilgeajad jäid möödunud sajandisse: algusest kuni kodusõjani, mil tubakatööstus andis ekspordist märgatava osa. Esimesel pildil reklaamib 1929. aastal Sevillas toimunud Ibero-Ameerika (ehk hispaaniakeelse Ameerika) Ferial (festival-näitus) oma kõrgekvaliteedilist toodangut Tenerife bränd Mencey. Sõna Mencey on muide guantšiajast ja tähendab kuningat. See spetsiaalselt feria jaoks valm…

Salto de Pastor

Image
Peamine põhjus, miks konkistadooridel, kel olid juba tulirelvadki kasutada (kuigi algelised) kiviajas elavate ja paljakäsi sõdivate guantšide alistamiseks pea sada aastat kulus, oli Tenerife reljeef. Üksteisele järgnevad sügavad ja järsud uhtorud ehk barrancod teevad hobusega liikumise keeruliseks, enamasti koguni võimatuks, aga jala liikudes oli eurooplastel varsti võhm väljas, sest turvised, kiivrid, raudrüüd, relvad, kilbid jne kaalusid palju. Ehk siis guantše ei saadud lihtsalt kätte. Ja maastikul liikumiseks oli pärismaalastel abivahend – banot – mis meenutab küll viskeoda ja hädakorral nad seda ka relvana kasutasid, kuid tegelikult on banoti otstarbeks olla abivahendiks kaljulõhede ületamisel või järsakutest laskumisel. Tenerife külades harrastatakse seda guantšidelt päranduseks saadud liikumiskunsti ekstreemspordina tänapäevase nimega „salto de pastor“ ehk karjasehüpe. Panen siia ka meiega saaretuuritanutele juba tuttava video, mis asja kohe klaariks teeb. 






Alexander von Humboldt Tenerifel 1799

Image
Puhuti võib mulje jääda, et parun Humboldt veetis Tenerifel kui mitte poole elust, siis vähemasti aastaid. Eks tenerifenod ise armastavad teadlast saarega seotud kuulsuste rivis ikka ette lükata ja oma roll on ka ikoonilistel Humboldti omakäelistel joonistustel, millest ilmselt kuulsaim on Pico del Teide võrdlus Andide ning Himaalajaga ja taimkattevööndite lahti joonistamine nii, et isegi algkoolilaps saab aru. Aga lisaks ka hunnik maltsu, mis ta Tenerifel nii maast kui veest laevale kaasa taris ning üles joonistas. Tema „Narratiivis“, mida peetakse tema peateoseks, on Tenerifele pühendatud koguni 215 illustreeritud lehekülge, mis on ju täiesti uskumatu maht, arvestades et ta veetis meie kaunil saarel (ja kahtlemata iga botaaniku paradiisis) kõigest kuus päeva. Tenerifele muide sattus ta suhteliselt juhuslikult, igatahes plaaniväliselt. Kui tema plaanist Napoleoni vägede sabas ja turbel nende sabas kaasas jõlkuda midagi välja ei tulnud, viis ootamatult tärganud sõprus hispaanlaste väl…

ESPITSJOON - Tenerife saaretuur

Image
Espitsjoon ehk Tenerife Saaretuur on Kompassi visiitkaart, meie ekskursioonide lipulaev, natuke juba legendaarnegi ning uudishimulikule esmakülastajale väga mõistlik valik.
Kompassi saaretuurid on toimumisgarantiiga, giidiks on Olavi Antons Marsruut: Vilaflor-El Teide-Santiago del Teide-Masca-Carachico-Icod de Los Vinos-La Orotava-Candelaria.
Tenerife minevik, tähetunnid ja langused ning tänapäev – 11 tundi ja ca 300 kilomeetrit (sellest ca 7 km jala, seda küll terve päeva peale kokku). Soovitame tähele panna, et Kompassi saaretuurid müüakse üldjuhul kõik välja, vahest broneeritakse buss täis juba mitu nädalat või isegi kuu-paar ette.Lähemalt siit lingilt.