Posts

Showing posts with the label Tenerife Kompass

Tenerife kaljujoonised ehk petroglüüfid

Image
Mis tänapäeva inimestel viga ennast loominguliselt väljendada – kui tuleb ikka tuhin peale, ostad poest tarbed ja muudkui maalid. Või kirjutad seina peale et HAIGUSTE RAVI. KONTROLLITUD. Või siis et Mari on teadagi kes. (Tähelepanuks kõigile Maridele – ma ei pidanud siin kedagi konkreetset silmas). Aga mida hakata siis peale, kui õlivärvide leiutamiseni on oma paartuhat aastat veel aega ja aeroosoli purgini pooltuhat otsa? Eks siis ei jäänd muud üle, kui võtad looma verd ja ookrit või kasvõi lõkkeasemest sütt ja muudkui kukud looma. Kui on aga midagi eriti olulist öelda – näiteks saada südamelt koorem, et kui ükskord kutsusid kolm sõpra külla ja ootasid neid, endale antenn pähe löödud ja siis üks neist käis viisakalt enne poest läbi, aga teine tuli tühja käega ja kolmas jättis üldse tulemata ja seisab mõttetult kuskil taamal – siis võib muidugi valida ka palju igavikulisema tehnika ehk täksida kalju sisse petroglüüf. Sama kehtib ka siis, kui on vaja teha kaart selle kohta, millisesse …

Tenerife palmilehtedest kübarad

Image
Paar sajandit tagasi võis vabalt juhtuda, et kanaari peremees pahuralt mööda maja tuustib ja asjatult oma kaabut taga otsib, sest turule või põllule kiirustav emand on ähmispäi selle endale pähe vajutanud. Vildist vormitud kaabud ja kübarad olid nii meestel kui naistel siis veel üsna ühte vurhvi ja kuna naistel käis kübara alla veel rätik ka, siis tihtipeale ka ühte mõõtu. Pole siis ime, kui on veel kiire ka ja asjad. Selge vahe tuli sisse alles XIX sajandi alguses, kui Poolsaare sõja käigus peetud Baileni lahingus Napoleoni eest sõdinud konnaõgijad hirmsal kombel peksa said. Tuhandeid löödi maha, aga veel enam võeti vangi – kokku kuni 15 000 meest. Ülimalt täbaralt käis nende sõjavangide käsi, kes tillukesele Cabrera saarele saadeti - 9000 mehest jäi ellu alla kolme tuhande – ülejäänud surid lihtlabaselt nälga. Cabrera oli esimese vabariigi ajal Eestis kuum nimi, sest Johannes Maide ajas pühendunult küllalt utoopilist kartulivabariigile koloniaalvalduste rajamise asja ning see kaljun…

Kanaari kitarr ehk timple

Image
Suurepäraseks näiteks rahvuste sulatusahjust Kanaari saartel on levinuim muusikainstrument timple ehk reeglina viie keelega GCEAD häälestuses väike kitarr. Timple jõudis Kanaaridele tänu portugaallastele, kel on sarnase pilli nimeks cavaquinho, aga timple konstruktsiooni ja häälestust on viimaste sajandite jooksul kõvasti mõjutanud ukulele, mis Hawaiilt koos tagasipöördujatega läbi Ladina-Ameerika Kanaaridele jõudis ja kohalike pillidega segunes. La Palmal ja Tenerifel põhjaosas on ukulele mõjutusel tihtigi viiendast ehk D keelest loobutud. Timple`d tehakse traditsiooniliselt kohalikust männipuust, aga kasutatakse ka nulgu ning mooruspuud, kõlakaste on tehtud aga ka kuivatatud ja pooleks saetud kõrvitsalistest, millel puidust on ainult kael ja kõlalaud, üldjuhul need pillid ühest vägevast moosikulbist palju suuremad ei ole. 
https://tenerifekompass.com/








Koerasaared ja Kanaari koerad

Image
Kanaari saarte ristiisaks oli teatavasti Mauretaania ja Numiidia kuningas Juba II, kes nimetas saared sealt kaasa toodud koerte järgi. (Canis tähendab ladina keeles ju koera). Tuhandeid aastaid tagasi Epirusest ümberasujatega koos (jääb kuhugi tänapäeva Kreeka ja Albaania piirimaile) teele asunud koeratõug on hiljem saanud nime omakorda saarte järele: Kanaari mastif - Canis lupus familiaris. Kanaari mastifi ülesanne olevat karja kaitsmine kiskjate eest ja vähemasti mind on see fakt küll alati imestama pannud – jänesest suuremaid kiskjaid Kanaaridel ju ei ole. Võib-olla alahindan ma haavikuemandaid, aga jänesekarja kitse murdmas ja siis selle kallal raevukalt rappimas on mul raske ette kujutada. Muidugi ei tohiks ära unustada ka siile - kes tõepoolest lihast ära ei ütle, aga kas nende vastu astumiseks on tõesti vaja keskmiselt 60 kg kaaluvaid mürakaid? Muide, kui Kanaari mastifil kuplialune segi pöörata, siis on tulemuseks ohtlikumaid koeri maamunal ning seda kasutavad ära hälvikud, ke…

Hispaania kodusõda ja Franco Tenerifel

Image
Kuigi Kanaari saared jäid 17.07.1936 puhkenud Hispaania kodusõja lahingutes puutumata, on Tenerifel selle tragöödia juures oma märkimiväärne roll olnud. Sest just Tenerifele olid vabariiklased saatnud 1936 aasta veebruarikuus tülikaks muutunud kindral Franco. Vormiliselt justkui kuberneriks, tegelikult asumisele. Hispaanlastel pole ju Siberit kuskilt võtta, tuleb Kanaaridele saata. Ning just Tenerifel toimusid Franco mõttekaaslastest sõjaväelastele korraldatud salakoosolekud, kus sõjaväelise riigipöörde plaani arutati. Et suuremaks verevalamiseks läheb, mis koguni kolm aastat vältab, ei aimanud neist keegi. Suurimal kogunemisel kohakeses nimega Las Raices osales koguni sadakond kõrgema sõjaväelast ning 1958 aastal püstitati selle sündmuse jäädvustamiseks künkale obelisk, mis alles 2015. aastal ära lammutati.  Palju eestlasi Hispaania Kodusõjas osales, ei ole täpselt teada, kuna Pätsu dekreediga oli EW kodanikel Hispaania kodusõjast osavõtt keelatud, aga ajaloolased räägivad umbes kahe…

San Juan ehk jaanipäev Tenerifel ja Hispaanias

Image
Kuna Hispaania on katoliiklik maa, siis on neil Ristija Johannese sünnipäeva tähistamiseks vähemasti samapalju õigustust kui luterlikul Eestil. Ühine on meil ka see, et vanarahvas on pööripäevi tähistanud juba ammu enne ristimist ja suvise valguse võidupäeva puhul on ikka tuld tehtud. Samas erinevusi on muidugi ka - kui meil on ridva otsa aetud tünnis tule tegemise komme enam-vähem välja suretatud maapinnal lõõmavate lõkete poolt, siis mitmel pool Hispaanias on see traditsioon veel elus – nagu ka tõrvikute süütamine. Kanaari saartel on kombeks jaanilaupäeval tuld teha peamiselt ookeani kaldal ja sinna juurde laulda ja tantsida, guantšidelt päritud merikarbist pasuna ehk bucioga törtsutades, mis vana ja halva kõik lõkkesse peletavat, et heal ja uuel energial oleks ruumi asemele voolata. Samal eesmärgil käiakse ka just jaaniöösel ujumas – et ikka vana kõnts maha ja puhtalt edasi! Ja järgmisel ehk jaanipäeval on kitsede kord ujuda. Kasvõi vägisi. See on samuti guantšiajast pärit komme ja…

Salto de Pastor

Image
Peamine põhjus, miks konkistadooridel, kel olid juba tulirelvadki kasutada (kuigi algelised) kiviajas elavate ja paljakäsi sõdivate guantšide alistamiseks pea sada aastat kulus, oli Tenerife reljeef. Üksteisele järgnevad sügavad ja järsud uhtorud ehk barrancod teevad hobusega liikumise keeruliseks, enamasti koguni võimatuks, aga jala liikudes oli eurooplastel varsti võhm väljas, sest turvised, kiivrid, raudrüüd, relvad, kilbid jne kaalusid palju. Ehk siis guantše ei saadud lihtsalt kätte. Ja maastikul liikumiseks oli pärismaalastel abivahend – banot – mis meenutab küll viskeoda ja hädakorral nad seda ka relvana kasutasid, kuid tegelikult on banoti otstarbeks olla abivahendiks kaljulõhede ületamisel või järsakutest laskumisel. Tenerife külades harrastatakse seda guantšidelt päranduseks saadud liikumiskunsti ekstreemspordina tänapäevase nimega „salto de pastor“ ehk karjasehüpe. Panen siia ka meiega saaretuuritanutele juba tuttava video, mis asja kohe klaariks teeb. 






Alexander von Humboldt Tenerifel 1799

Image
Puhuti võib mulje jääda, et parun Humboldt veetis Tenerifel kui mitte poole elust, siis vähemasti aastaid. Eks tenerifenod ise armastavad teadlast saarega seotud kuulsuste rivis ikka ette lükata ja oma roll on ka ikoonilistel Humboldti omakäelistel joonistustel, millest ilmselt kuulsaim on Pico del Teide võrdlus Andide ning Himaalajaga ja taimkattevööndite lahti joonistamine nii, et isegi algkoolilaps saab aru. Aga lisaks ka hunnik maltsu, mis ta Tenerifel nii maast kui veest laevale kaasa taris ning üles joonistas. Tema „Narratiivis“, mida peetakse tema peateoseks, on Tenerifele pühendatud koguni 215 illustreeritud lehekülge, mis on ju täiesti uskumatu maht, arvestades et ta veetis meie kaunil saarel (ja kahtlemata iga botaaniku paradiisis) kõigest kuus päeva. Tenerifele muide sattus ta suhteliselt juhuslikult, igatahes plaaniväliselt. Kui tema plaanist Napoleoni vägede sabas ja turbel nende sabas kaasas jõlkuda midagi välja ei tulnud, viis ootamatult tärganud sõprus hispaanlaste väl…