Posts

Showing posts from July, 2019

Tenerife kaljujoonised ehk petroglüüfid

Image
Mis tänapäeva inimestel viga ennast loominguliselt väljendada – kui tuleb ikka tuhin peale, ostad poest tarbed ja muudkui maalid. Või kirjutad seina peale et HAIGUSTE RAVI. KONTROLLITUD. Või siis et Mari on teadagi kes. (Tähelepanuks kõigile Maridele – ma ei pidanud siin kedagi konkreetset silmas). Aga mida hakata siis peale, kui õlivärvide leiutamiseni on oma paartuhat aastat veel aega ja aeroosoli purgini pooltuhat otsa? Eks siis ei jäänd muud üle, kui võtad looma verd ja ookrit või kasvõi lõkkeasemest sütt ja muudkui kukud looma. Kui on aga midagi eriti olulist öelda – näiteks saada südamelt koorem, et kui ükskord kutsusid kolm sõpra külla ja ootasid neid, endale antenn pähe löödud ja siis üks neist käis viisakalt enne poest läbi, aga teine tuli tühja käega ja kolmas jättis üldse tulemata ja seisab mõttetult kuskil taamal – siis võib muidugi valida ka palju igavikulisema tehnika ehk täksida kalju sisse petroglüüf. Sama kehtib ka siis, kui on vaja teha kaart selle kohta, millisesse …

Tenerife palmilehtedest kübarad

Image
Paar sajandit tagasi võis vabalt juhtuda, et kanaari peremees pahuralt mööda maja tuustib ja asjatult oma kaabut taga otsib, sest turule või põllule kiirustav emand on ähmispäi selle endale pähe vajutanud. Vildist vormitud kaabud ja kübarad olid nii meestel kui naistel siis veel üsna ühte vurhvi ja kuna naistel käis kübara alla veel rätik ka, siis tihtipeale ka ühte mõõtu. Pole siis ime, kui on veel kiire ka ja asjad. Selge vahe tuli sisse alles XIX sajandi alguses, kui Poolsaare sõja käigus peetud Baileni lahingus Napoleoni eest sõdinud konnaõgijad hirmsal kombel peksa said. Tuhandeid löödi maha, aga veel enam võeti vangi – kokku kuni 15 000 meest. Ülimalt täbaralt käis nende sõjavangide käsi, kes tillukesele Cabrera saarele saadeti - 9000 mehest jäi ellu alla kolme tuhande – ülejäänud surid lihtlabaselt nälga. Cabrera oli esimese vabariigi ajal Eestis kuum nimi, sest Johannes Maide ajas pühendunult küllalt utoopilist kartulivabariigile koloniaalvalduste rajamise asja ning see kaljun…

Apollo 11 ja Kanaari saared

Image
McCandless: „Apollo 11. Siin Houston Kanaari saarte kaudu.“ Armstrong: „Sain aru. Kuulen sind valjusti ja selgelt. Käisime checklisti läbi ja anomaaliaid ei ole.“ See vestlus peeti paarkümmend minutit peale Apollo 11 starti Houstonis asunud lennujuhi Bruce McCandlessi ja maa orbiidil kuule lennuks valmistuva Neil Armstrongi vahel. Kanaari saared on siinses kontekstis Maspalomase (GC) lähedal asuv NASA Canary Station ehk Kanaari jaam, mis asub Cape Canaveraliga samal laiuskraadil, neid lahutamas vaid Atlandi ookean. Tehniliselt kuulsid kanaarid kõige esimesena ka kuulsat „It is a small step...“ lauset, sest side Apolloga käis just Kanaari jaama kaudu. Kolm kuud hiljem olid Armstrong, Aldrin ja Collins ka ise plaksti Maspalomases kohal, olles teel Euroopasse õhusuudlusi jagama ja lastele patsu lööma. Nixon andis neile selleks Air Force One kasutada, millele kohalikud tuusad ei pidanud paljuks lennuväljal vastu töristada Seat 850-ga, mis on nõukaaegse maanteemuhu geneetiline lähisugulan…

Kanaari kitarr ehk timple

Image
Suurepäraseks näiteks rahvuste sulatusahjust Kanaari saartel on levinuim muusikainstrument timple ehk reeglina viie keelega GCEAD häälestuses väike kitarr. Timple jõudis Kanaaridele tänu portugaallastele, kel on sarnase pilli nimeks cavaquinho, aga timple konstruktsiooni ja häälestust on viimaste sajandite jooksul kõvasti mõjutanud ukulele, mis Hawaiilt koos tagasipöördujatega läbi Ladina-Ameerika Kanaaridele jõudis ja kohalike pillidega segunes. La Palmal ja Tenerifel põhjaosas on ukulele mõjutusel tihtigi viiendast ehk D keelest loobutud. Timple`d tehakse traditsiooniliselt kohalikust männipuust, aga kasutatakse ka nulgu ning mooruspuud, kõlakaste on tehtud aga ka kuivatatud ja pooleks saetud kõrvitsalistest, millel puidust on ainult kael ja kõlalaud, üldjuhul need pillid ühest vägevast moosikulbist palju suuremad ei ole. 
https://tenerifekompass.com/








Koerasaared ja Kanaari koerad

Image
Kanaari saarte ristiisaks oli teatavasti Mauretaania ja Numiidia kuningas Juba II, kes nimetas saared sealt kaasa toodud koerte järgi. (Canis tähendab ladina keeles ju koera). Tuhandeid aastaid tagasi Epirusest ümberasujatega koos (jääb kuhugi tänapäeva Kreeka ja Albaania piirimaile) teele asunud koeratõug on hiljem saanud nime omakorda saarte järele: Kanaari mastif - Canis lupus familiaris. Kanaari mastifi ülesanne olevat karja kaitsmine kiskjate eest ja vähemasti mind on see fakt küll alati imestama pannud – jänesest suuremaid kiskjaid Kanaaridel ju ei ole. Võib-olla alahindan ma haavikuemandaid, aga jänesekarja kitse murdmas ja siis selle kallal raevukalt rappimas on mul raske ette kujutada. Muidugi ei tohiks ära unustada ka siile - kes tõepoolest lihast ära ei ütle, aga kas nende vastu astumiseks on tõesti vaja keskmiselt 60 kg kaaluvaid mürakaid? Muide, kui Kanaari mastifil kuplialune segi pöörata, siis on tulemuseks ohtlikumaid koeri maamunal ning seda kasutavad ära hälvikud, ke…

Hispaania kodusõda ja Franco Tenerifel

Image
Kuigi Kanaari saared jäid 17.07.1936 puhkenud Hispaania kodusõja lahingutes puutumata, on Tenerifel selle tragöödia juures oma märkimiväärne roll olnud. Sest just Tenerifele olid vabariiklased saatnud 1936 aasta veebruarikuus tülikaks muutunud kindral Franco. Vormiliselt justkui kuberneriks, tegelikult asumisele. Hispaanlastel pole ju Siberit kuskilt võtta, tuleb Kanaaridele saata. Ning just Tenerifel toimusid Franco mõttekaaslastest sõjaväelastele korraldatud salakoosolekud, kus sõjaväelise riigipöörde plaani arutati. Et suuremaks verevalamiseks läheb, mis koguni kolm aastat vältab, ei aimanud neist keegi. Suurimal kogunemisel kohakeses nimega Las Raices osales koguni sadakond kõrgema sõjaväelast ning 1958 aastal püstitati selle sündmuse jäädvustamiseks künkale obelisk, mis alles 2015. aastal ära lammutati.  Palju eestlasi Hispaania Kodusõjas osales, ei ole täpselt teada, kuna Pätsu dekreediga oli EW kodanikel Hispaania kodusõjast osavõtt keelatud, aga ajaloolased räägivad umbes kahe…

Tenerife terrasspõllud ehk rippuvad aiad

Image
Kui te Eesti põllumehega rääkides olete sedapalju hooletu, et pruugite samas lauses sõnu „kivi“ ja „põld“, ärge siis imeks pange, kui tal käed reflektoorselt rusikasse kisuvad. Kanaari saartel aga nii ei ole. Kivid on kanaari põllumeeste sõbrad, sest kui neid ei oleks, oleks ka enamus põllumaad olemata. Terrasspõldude rajamise põhimõtted pole antiikajast kuigivõrd muutunud – ka üks ilmaimedest ehk Babüloni rippuvad aiad olid rajatud enam-vähem samal printsiibil, nagu guantšid neid Tenerife nõlvadele rajasid ning nagu neid ehitatakse tänase päevani välja. Suurim erinevus on kastmissüsteemides – tänapäevased lahendused on enamasti seotud elektriga. Kõik algab kiviaiast, mis rajatakse samakõrgusjoonele samamoodi, nagu meil on sajandeid kiviaedu laotud – kuivalt ehk ilma seguta. Selle taha lähevad täiteks samuti kivid ja alles kivide peale laotatakse viljakandev kiht. Tenerifel on selleks reeglina šlakikoonustest toodud vulkaaniline muld, millele orgaanikaks lisatakse männiokkaid ehk pino…