Posts

Showing posts from June, 2019

Graf Zeppelin Tenerifel

Image
Sügisel 1929 tõusis kanaaride rahvuskangelaseks Gran Canarialt pärit dr. Jerónimo Megías (kelle vend Jacinto oli samuti tuntud mees, olles ametis kuningakojas Alfonso XIII ihuarstina). Jerónimo pildid ei tahtnud kohalikest lehtedest kaduda koos üha uute detailidega tema imelisest reisist õhulaev Graf Zeppelin pardal, mis esimest korda tegi tiiru ümber maailma. Pileti eest käis Jeronimo välja 7000 dollarit, mille eest Eestis oleks saanud sel ajal osta korraliku talu ja Tenerifel ilmselt kümme. Kuigi ilmareisi käigus uhati Kanaaridest kaugelt põhja poolt mööda, muutusid mõne aasta jooksul need hiiglaslikud sigarid kanaari taevas suhteliselt tavaliseks nähtuseks ja eriti peale seda, kui kolmekümnendatel avati liin Saksamaalt Brasiiliasse. Vahemaa kaeti selle aja kohta müstilise kolme päevaga ning lennukoridor läks täpipealt üle Kanaaride. Gran Canarial uuriti muide tõsiselt tsepeliinide maandumisplatsi rajamise võimalusi (maanduvale või õhkutõusvale lennukile on vastutuul koguni abiks, a…

Gofio Tenerifel ja kanaari maadlus

Image
Tenerife põliselanike guantšidega ühendab eestlasi kama. Nagu ka tänapäevaseid kanaare, aga eelnevalt röstitud ja robustselt jahvatatud tera- ja kaunviljade segajahu leiab näiteks ka Tiibetist ja Kolumbuse eelsest Lõuna-Ameerikast. Kanaari saartel käibel olev nimetus Gofio on algselt pärit Gran Canarialt, Tenerifel pruugitud nimetus Ahoren on käibest kadunud. Peamine erinevus muistse ja tänase Gofio vahel on koostises. Välja kaevatud ja pannil kõrvetatud juuri, õigemini risoome enam sisse ei jahvatata, need on asendanud uuest maailmast toodud mais. Viljavihkude peksmine ehk kootimine või rehepeks terade kättesaamiseks oli kanaaridele küll ka tuntud, aga mitte eriti laialt praktiseeritud. Mugavam oli peale vilja kuivatamist ringikujulistel väljakutel (reheahi paistab Tenerifel taevast) lasta härgadel ja kaamelitel pahmast tallata. Liiati olid sellised platsid kui loodud kanaari maadluseks (lucha canaria), mis on samuti guantšidelt päranduseks saadud spordiala. Tänapäeval küll kahjuks m…

Aafrika turg ehk Mercado de Nuestra Senora de Africa

Image
Kõik, kes tulevad Kompassi vinguma, et Tenerife turud on väikesed ja valik niru, olen ma kohe saatnud (ei-ei, mitte sinna), vaid Tenerife pealinna Santa Cruzi. Aafrika turg ehk Mercado de Nuestra Senora de Africa ei ole küll Istanbuli Grand Bazaar, aga Tenerifel on ta suurim, näeb imposantne välja ja letid on lookas. Ehitati ta siis, kui ülejäänud Euroopa ägas pommirahes ehk aastal 1943. Ehitus võeti just sellisel ajal ette kahel põhjusel. Esiteks oli pealinna peamine turg Recova Viejal ammu kitsaks jäänud ning teiseks oli seal ainukeseks jahutusvõimaluseks kaupade jää peal hoidmine, aga jääd ei olnud kunagi piisavalt. Eriti tusased olid loomulikult kalakauplejad. Ja siis avastas saarte majandushaldur Sr. Santes, et tsiviilotstarbeks toodetud tehnoloogiat, sh jahutusseadmeid sai neil aastatel poolmuidu kätte, sest kõigil oli mõistagi muudki teha, kui külmhooneid vorpida. Nii tellitigi arhitekt Jose Marrero Regaladolt (temast tuleb meil veel nii mõnelgi puhul juttu) projekt, kes lahend…

Gordejuela Casa del Agua Los Realejoses

Image
Tõenäoliselt ei ole guantšiajast saati pudenenud Tenerife põllumehelt lauset à la: „Päikest oli sel aastal na vähevõitu“. Igipõline koll, kes üle Tenerife põllumeeste õla luurab, on veepuudus. Iga viimne kui magevee tilk on arvel ja püütakse hoolega reservuaaridesse ning kogu saar on maapinnal looklevaid torusid täis, mis on asendanud juba põliselanike rajatud ja hiljem muudkui lisandunud kivist laotud või uuristatud kanalid. Permanentses veenappuses nägi üle-eelmisel sajandil oma võimalust brittide firma Hamilton Co, mis 19. saj keskpaigas kõik Tenerife põhjakaldal Los Realejoses tegutseva veekompanii aktsiad kokku ostis, eesmärgiks saada täielik kontroll Gordejuela koskede üle, mis sisuliselt aastaringselt kuivaks ei jäänud ning oma mägedest kokku voolanud mageda vee 50 meetri kõrguselt peamiselt ookeani voolata lasid, mis oli ju selge raiskamine ja kasutamata ressurss. Kaldakaljudele ehitati 1898 -1903 50 meetri kõrguse korstnaga ning auruga töötav pumbajaam, mis pumpas torudesse v…

San Juan ehk jaanipäev Tenerifel ja Hispaanias

Image
Kuna Hispaania on katoliiklik maa, siis on neil Ristija Johannese sünnipäeva tähistamiseks vähemasti samapalju õigustust kui luterlikul Eestil. Ühine on meil ka see, et vanarahvas on pööripäevi tähistanud juba ammu enne ristimist ja suvise valguse võidupäeva puhul on ikka tuld tehtud. Samas erinevusi on muidugi ka - kui meil on ridva otsa aetud tünnis tule tegemise komme enam-vähem välja suretatud maapinnal lõõmavate lõkete poolt, siis mitmel pool Hispaanias on see traditsioon veel elus – nagu ka tõrvikute süütamine. Kanaari saartel on kombeks jaanilaupäeval tuld teha peamiselt ookeani kaldal ja sinna juurde laulda ja tantsida, guantšidelt päritud merikarbist pasuna ehk bucioga törtsutades, mis vana ja halva kõik lõkkesse peletavat, et heal ja uuel energial oleks ruumi asemele voolata. Samal eesmärgil käiakse ka just jaaniöösel ujumas – et ikka vana kõnts maha ja puhtalt edasi! Ja järgmisel ehk jaanipäeval on kitsede kord ujuda. Kasvõi vägisi. See on samuti guantšiajast pärit komme ja…

Salto de Pastor

Image
Peamine põhjus, miks konkistadooridel, kel olid juba tulirelvadki kasutada (kuigi algelised) kiviajas elavate ja paljakäsi sõdivate guantšide alistamiseks pea sada aastat kulus, oli Tenerife reljeef. Üksteisele järgnevad sügavad ja järsud uhtorud ehk barrancod teevad hobusega liikumise keeruliseks, enamasti koguni võimatuks, aga jala liikudes oli eurooplastel varsti võhm väljas, sest turvised, kiivrid, raudrüüd, relvad, kilbid jne kaalusid palju. Ehk siis guantše ei saadud lihtsalt kätte. Ja maastikul liikumiseks oli pärismaalastel abivahend – banot – mis meenutab küll viskeoda ja hädakorral nad seda ka relvana kasutasid, kuid tegelikult on banoti otstarbeks olla abivahendiks kaljulõhede ületamisel või järsakutest laskumisel. Tenerife külades harrastatakse seda guantšidelt päranduseks saadud liikumiskunsti ekstreemspordina tänapäevase nimega „salto de pastor“ ehk karjasehüpe. Panen siia ka meiega saaretuuritanutele juba tuttava video, mis asja kohe klaariks teeb. 






Alexander von Humboldt Tenerifel 1799

Image
Puhuti võib mulje jääda, et parun Humboldt veetis Tenerifel kui mitte poole elust, siis vähemasti aastaid. Eks tenerifenod ise armastavad teadlast saarega seotud kuulsuste rivis ikka ette lükata ja oma roll on ka ikoonilistel Humboldti omakäelistel joonistustel, millest ilmselt kuulsaim on Pico del Teide võrdlus Andide ning Himaalajaga ja taimkattevööndite lahti joonistamine nii, et isegi algkoolilaps saab aru. Aga lisaks ka hunnik maltsu, mis ta Tenerifel nii maast kui veest laevale kaasa taris ning üles joonistas. Tema „Narratiivis“, mida peetakse tema peateoseks, on Tenerifele pühendatud koguni 215 illustreeritud lehekülge, mis on ju täiesti uskumatu maht, arvestades et ta veetis meie kaunil saarel (ja kahtlemata iga botaaniku paradiisis) kõigest kuus päeva. Tenerifele muide sattus ta suhteliselt juhuslikult, igatahes plaaniväliselt. Kui tema plaanist Napoleoni vägede sabas ja turbel nende sabas kaasas jõlkuda midagi välja ei tulnud, viis ootamatult tärganud sõprus hispaanlaste väl…