Posts

Koerasaared ja Kanaari koerad

Image
Kanaari saarte ristiisaks oli teatavasti Mauretaania ja Numiidia kuningas Juba II, kes nimetas saared sealt kaasa toodud koerte järgi. (Canis tähendab ladina keeles ju koera). Tuhandeid aastaid tagasi Epirusest ümberasujatega koos (jääb kuhugi tänapäeva Kreeka ja Albaania piirimaile) teele asunud koeratõug on hiljem saanud nime omakorda saarte järele: Kanaari mastif - Canis lupus familiaris. Kanaari mastifi ülesanne olevat karja kaitsmine kiskjate eest ja vähemasti mind on see fakt küll alati imestama pannud – jänesest suuremaid kiskjaid Kanaaridel ju ei ole. Võib-olla alahindan ma haavikuemandaid, aga jänesekarja kitse murdmas ja siis selle kallal raevukalt rappimas on mul raske ette kujutada. Muidugi ei tohiks ära unustada ka siile - kes tõepoolest lihast ära ei ütle, aga kas nende vastu astumiseks on tõesti vaja keskmiselt 60 kg kaaluvaid mürakaid? Muide, kui Kanaari mastifil kuplialune segi pöörata, siis on tulemuseks ohtlikumaid koeri maamunal ning seda kasutavad ära hälvikud, ke…

Hispaania kodusõda ja Franco Tenerifel

Image
Kuigi Kanaari saared jäid 17.07.1936 puhkenud Hispaania kodusõja lahingutes puutumata, on Tenerifel selle tragöödia juures oma märkimiväärne roll olnud. Sest just Tenerifele olid vabariiklased saatnud 1936 aasta veebruarikuus tülikaks muutunud kindral Franco. Vormiliselt justkui kuberneriks, tegelikult asumisele. Hispaanlastel pole ju Siberit kuskilt võtta, tuleb Kanaaridele saata. Ning just Tenerifel toimusid Franco mõttekaaslastest sõjaväelastele korraldatud salakoosolekud, kus sõjaväelise riigipöörde plaani arutati. Et suuremaks verevalamiseks läheb, mis koguni kolm aastat vältab, ei aimanud neist keegi. Suurimal kogunemisel kohakeses nimega Las Raices osales koguni sadakond kõrgema sõjaväelast ning 1958 aastal püstitati selle sündmuse jäädvustamiseks künkale obelisk, mis alles 2015. aastal ära lammutati.  Palju eestlasi Hispaania Kodusõjas osales, ei ole täpselt teada, kuna Pätsu dekreediga oli EW kodanikel Hispaania kodusõjast osavõtt keelatud, aga ajaloolased räägivad umbes kahe…

Tenerife terrasspõllud ehk rippuvad aiad

Image
Kui te Eesti põllumehega rääkides olete sedapalju hooletu, et pruugite samas lauses sõnu „kivi“ ja „põld“, ärge siis imeks pange, kui tal käed reflektoorselt rusikasse kisuvad. Kanaari saartel aga nii ei ole. Kivid on kanaari põllumeeste sõbrad, sest kui neid ei oleks, oleks ka enamus põllumaad olemata. Terrasspõldude rajamise põhimõtted pole antiikajast kuigivõrd muutunud – ka üks ilmaimedest ehk Babüloni rippuvad aiad olid rajatud enam-vähem samal printsiibil, nagu guantšid neid Tenerife nõlvadele rajasid ning nagu neid ehitatakse tänase päevani välja. Suurim erinevus on kastmissüsteemides – tänapäevased lahendused on enamasti seotud elektriga. Kõik algab kiviaiast, mis rajatakse samakõrgusjoonele samamoodi, nagu meil on sajandeid kiviaedu laotud – kuivalt ehk ilma seguta. Selle taha lähevad täiteks samuti kivid ja alles kivide peale laotatakse viljakandev kiht. Tenerifel on selleks reeglina šlakikoonustest toodud vulkaaniline muld, millele orgaanikaks lisatakse männiokkaid ehk pino…

Admiral Bellingshauseni Antarktika ekspeditsioon ja Tenerife

Image
On reedene õhtu suvalises linnaäärses bensukas. Paari laua taga nosivad rekkamehed omaette burksi ja püüavad mitte välja teha nokastanud neiust, kes ühest lauast teise kondab ja neid tüütab. Ülemeelikud ning nädalalõpuõhinas seltskonnad kannavad autodesse sületäite kaupa krõpsupakke, õlut, pakiveini ja kabanosse. 
Sajandeid olid Kanaari saared just selliseks linnaäärseks bensukaks - selleks viimaseks asustatud punktiks, kus provianti, magedat vett ning veini kaasa haarata, et siis kliiverpoom läänekaarde Atlandile pöörata ja endid oma laevukesega vanajumala ning kirdepassaatide hoolde usaldada. Nende kümnete tuhandete seas on ka õige kuulsaid nimesid - Kolumbusest Humboldti ja Darwinini. Kõige kuulsamate hulka kuulub kahtlemata väljateenitult ka Saaremaa poiss Bellingshausen, kes just täna 200 aastat tagasi Kroonlinnast teele asus. Septembrikuus 1819 jõudis Bellingshausen Tenerifele ning loksus oma luupidega Mirnõi ja Vostok viis päeva Santa Cruzi reidil, varudes veini, vett, liha, puu…

Lavaderod kui muistsed facebookid

Image
Vanal ajal olid Facebookid selle poolest etemad, et must pesu sai seal ka päriselt puhtaks. Korjasid aga maja pealt linad-rätikud-hilbud kokku ja köitsid pampudesse - ühe hiivasid selga ja teise sättisid kübarale kaunistuseks. Siis padavai lavaderosse ehk pesumajja. Eraldi maju pesu pesemiseks Tenerifel tegelikult reeglina ei olnud (erandiks Santa Cruz ja La Orotava), parimal juhul olid barrancodes ehk uhtorgudes tsementeeritud kivivannid, millest vesi kaskaadidena järjepannu alla voolas – alumistes käis seebitamine-pesemine ja ülal loputati. Ja vett ei olnud seal ka sugugi kogu aeg – selleks pidi mägedes vihma sadama. Ega tänapäeval ka ju kogu aeg netti ei saa. Ja juhtus ka nii, et vett küll oli, aga facebooki ei lubatud – pandeemiate ajal oli avalike lavaderode kasutamine keelatud (aga käidi ikka, pesu pesti öösel ja käsikaudu, pealegi keelt sügada saab pimedas vaat et pareminigi). Hiljemalt õhtuks oli pesu puhas ja niipalju vastu kive kuivemaks taotud, et vett suisa krae vahele ei …

Tenerife laulu- ja tantsupeod on karneval ja romeriad.

Image
Laulu- ja tantsupidu selle Eestiga võrreldavas pühalikkuses Tenerifel ei eksisteeri ja sellel on omad põhjused. Esiteks on Tenerifel karneval ja see ei toimu mitte iga viie aasta tagant, vaid igal aastal enne paastu. Ning karneval kerib tuure üles terve kuu aega ja siis on nädal aega järjest pidu. Kostüümide ja (väga) suure rongkäiguga, mille nad jätavad magustoiduna üritustenädala lõppu. Teiseks võib väiksemamõõtmeline laulu- ja tantsupidu puhkeda suvalises külakõrtsis seitsmel päeval nädalas – laulda ja tantsida tinerfeno nii armastab kui reeglina ka oskab. Ja kolmandaks toimuvad Kanaari saartel (ja tegelikult terves Hispaanias ja Portugalis ka) erinevatele pühakutele pühendatud romeriad ehk väikesed laulu- ja tantsufestivalid, mis on inspireeritud lühikestest palverännakutest (romero – keegi, kes on teel Rooma) ning millelt ei puudu ka pidulik rongkäik peopaika. Romeriadeks ajavad rahvariided selga kõik, kellel need olemas on ehk siis enam-vähem kõik kohalikud. Kanaaride rahvariid…

Tenerife tuletornid ja majakad

Image
Eesti (ja kogu Läänemere) vanim tuletorn püstitati peaaegu viissada aastat tagasi (1531) Kõppu, sest see oli Hiiumaa kõrgeim punkt – koguni 67 meetrit üle merepinna. Enam kui kolm sajandit hiljem (1864) sai lõpuks oma esimese majaka ka Tenerife ning seda ei püstitatud kaugeltki saare kõrgeimasse tippu – kõigest 235 meetri kõrgusele Punta de Anaga kaljuplatoole. Vundamendist laternaruumini tuleb veel 12 meetrit otsa ja tuli paistab 29 nm (nautical mile ehk meremiili, ca 40 km) kauguselt kätte. Õlilambid on küll elektripirnide vastu vahetunud (ja ka elekter toodetakse nüüd kohapeal päikesest), aga Flesner-tüüpi Prantsusmaal toodetud läätsed löövad veel tänase päevani kenasti vastu. Ühtekokku on majakaid järgnenud pooleteist sajandi jooksul Tenerifele ehitatud seitse ning mitmeid koguni korudvalt: algsed mõne- kuni mõneteistmeetrised rajatised on hiljem saanud kõrgema torni kõrvale (Abona, Teno ja Rasca). Minu raudne lemmik on Punta del Hidalgo. Ja ilmselt mitte ainult minu - esimesena k…